[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

ega pidu ei parane, kui võõrad ei vähene
ütlus selle kohta, et tuleb hakata võõruselt koju minema

ei ole (pole) kuskile (kuhu) {oma} pead panna
kellelgi ei ole peavarju, kindlat eluaset, kodu
♦ Tal pole juba ammu kohta, kuhu oma pea panna.
♦ cit Majaga on aga lugu halb... Nii ongi, et varsti pole enam kuskile pead panna... A. Kimm

ei ole (pole) midagi uut siin päikese all
kõik on vanaviisi, kõik on nii nagu ennegi
♦ „Pole midagi uut siin päikese all,“ ütles juba Saalomon Koguja, „see kõik on juba olnud.“

[kellelgi] ei ole (pole) sooja ega külma; [kellelgi] ei ole (pole) külma ega sooja; [kellelgi] ei ole (pole) kuuma ega külma; [kellelgi] ei ole (pole) külma ega kuuma
kellelgi on täiesti ükskõik, keegi ei huvitu millestki
♦ Läks töölt ära ja kellelgi polnud temast sooja ega külma.
♦ cit Näib, et meil pole külma ega sooja, mis sakslane siin teeb. A. Liives

ei ole (pole) suu peale (suule) kukkunud
keegi on kõneosav, leiab alati paraja, tabava vastuse
♦ cit Linda oli vähese jutuga, ometi teadis Jaan, et Linda polnud suu peale kukkunud tüdruk. I. Pau
♦ cit Aga Marta polnud suule kukkunud, ... Marta oskas vastata endast targematelegi. A. Jakobson

ei ole (pole) suur (suurem) asi
keegi või miski ei ole nõuetele vastav, ei ole täisväärtuslik, sobiv, on kehv
♦ Pole suurem asi film, raamat, mees, auto.
♦ Ta pole suurem asi õpetaja.
♦ Õunad pole sel aastal suuremad asjad.
♦ Need pole suuremad asjad noad.

ei puis ega mais; ei puus ega maas
mitte kusagil
♦ cit Ta ei leidnud rahu ei puis ega mais. F.R. Kreutzwald

ei tea, kuhu {oma} silmi (silmad) panna; pole, kuhu {oma} silmi (silmad) panna
ei tea, mida häbi pärast teha, ette võtta
♦ cit Nüüd läks Oskar üleni punaseks ja ei teadnud, kuhu oma silmad panna... A.H. Tammsaare

ei tea mis; ei tea kui
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Sinul on ikka vaja ei tea mis toredust taga ajada.
♦ cit Asutas omale töökoja, pidi ei tea mis ära tegema. A.H. Tammsaare
→ mine tea mis {kes, kui, kus, mida, ...}

head ja vead; nii head kui vead
head ja halvad küljed, õnnestumised ja ebaõnnestumised
♦ Igaühel on omad head ja vead, ingel pole meist keegi.
♦ Laeva head ja vead.
♦ cit Kuidas külv välja kukkus, millised olid head ja vead... H. Nestre
♦ cit Meie naljandi diapasoon on lai. Oma osa saavad siin nii elu head kui vead. Ü. Tedre

jumal teab mida {keda, mis, kes, kus, kui, ...}
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ cit Ning siis hõikan ma toda inimest, hõikan ja hakkan talle rääkima jumal teab mida ja mispärast – võib-olla vaid selleks, et näeks too inimene, et ka mina olen mees, hingan, kannatan, tunnen rõõmu suvepäevade ilust. A. Gailit
♦ cit...kui võõrad inimesed kolavad minu majas ja minu krundil, nad võivad seal teha jumal teab mida. A. Gailit
♦ Jumal teab, kus ta kolab.
♦ Tegi, nagu oleks käsil jumal teab kui tähtis töö.
♦ See pole jumal teab kui kallis.
♦ See pole töö, see on jumal teab mis.
♦ Ma ei jõua seda tööd jumal teab millal valmis.
♦ Raiskavad oma aega ja jõudu jumal teab mille peale.
♦ Alustas meist, aga lõpetas jumal teab millega.
♦ Hakkas mulle jumal teab mida tõestama.

{kes} teab mida {mis, kes, kus, kui, ...}
keegi ei tea, pole teada, kes seda teab
♦ See on juba kes teab mis!
♦ Ega ta kes teab mis asi mees olegi.
♦ Ega see teab kus kaugel olegi.
♦ Raamatud on siin seisnud teab mis ajast juba.
♦ Näonahk pole mul tõepoolest teab mis.
♦ Ega see teab kui kõrgele ulatugi.

kurat teab mida {keda, mis, kes, kus, kui, ...} vulg
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Kurat teab, mis kõik võib juhtuda.
♦ Kurat teab, kuhu see aeg küll kaob.
♦ Päris siin igasugu asju, kurat teab mida ta tahtis.
♦ Uksed pärani lahti, kurat teab, kes sisse võib astuda.
♦ See pole enam kord, vaid kurat teab mis!
♦ Ajab kurat teab mis jama.

kuri käsi
kuri, pahatahtlik inimene; kurjategija
♦ Oletatakse, et hoone süütas kuri käsi.
♦ cit Aga kas kuri käsi, kes teetammil rööpa lahti kruvis, teadis sellest, kes (veduril) sõitis? P. Viiding

kus {veel} asi

→ mõni asi

käi (käige, käigu) kuu peale; mine (minge, mingu) kuu peale; keri (kerige, kerigu) kuu peale vulg
tugevat pahameelt, käegalöömist vms väljendav hüüatus
♦ Ah, mingu kuu peale oma targa ettepanekuga!
♦ Tema pärast võivad nad kõik kuu peale käia.

lage nagu (kui) vaese mehe rehealune
täiesti tühi, lage
♦ Suus pole ühtegi hammast, lage nagu vaese mehe rehealune.

magus nagu (kui) mesi
1. väga magus
♦ Küpsed murakad on magusad kui mesi.
2. väga meeldiv, õndsalik
♦ cit Neid (Jehoova kohtuseadusi) tuleb enam ihaldada kui kulda... ja nemad on magusamad kui mesi. Piibel

marjaks (marja eest) {ära} kuluma; marjaks (marja eest) vaja olema; marjaks (marja eest) tarvis olema
väga, hädasti vaja olema
♦ cit Meest nagu marjaks vaja kohe! R. Sirge
♦ cit Suupiste kulub viina juurde marjaks ära. P. Kuusberg
♦ Head tööriistad kuluvad igale mehele marjaks ära.
♦ cit... ja emandale kulus klaas õlut nagu marja eest ära. Jakob Liiv

mida {mis, kes, keda, kuhu, kus...} põrgut
keegi ei tea, pole teada
♦ Mis, mida põrgut siin veel passida!
♦ Kes põrgut käskis sul seda öelda.
♦ Kuhu põrgut sa mind tõid?

mine tea mis {kes, kui, kus, mida, ...}
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Mine tea kui rikast meest sa ikkagi ei saa.
♦ cit Siin on elanud nõukogudeaegne linnapea ja veel mine tea mis tähtsad tegelased. J. Madarik
♦ cit Ei olnudki tea mis suur loom, aga – me olime suured võidumehed. A. Kitzberg
♦ Lubas mine tea mis asju kõike teha.
♦ Tuli väärikalt käituda, muidu hakatakse veel mine tea mida mõtlema.

mõni teab mis {mida, kes, kus, ...}
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Tüdrukud sosistasid nii, nagu oleks neil mõni teab mis saladus.
♦ Mõni seda teab, millega see lugu oleks lõppenud.
♦ Ta jõuab kolme päevaga Berliini, Pariisi, Londonisse, Rooma ja mõni teab kuhu ilma otsa veel.
→ jumal teab mida {keda, mis, kes, kus, kui, ...}

nagu (kui) hane selga {visatud, valatud} vesi {olema}
täiesti ilma mõjuta, asjata {olema}
♦ Noomimine oli talle nagu hane selga vesi.
♦ Ta ei teinud kuulmagi.
♦ Räägi ja räägi, aga nagu hane selga vesi.
♦ Ikka teeb nagu tahab.

nagu (kui) kaks tilka vett {olema, sarnanema, ...}
täiesti, äravahetamiseni sarnased olema
♦ Kaksikud olid ühte nägu nagu kaks tilka vett.
♦ Mõjub üksluiselt, kui ehitised sarnanevad üksteisega kui kaks tilka vett.

nagu (kui) kala vees
vabalt, sundimatult, hästi (end kusagil tundma)
♦ Majandusalal tunneb ta end nagu kala vees.
♦ Seltskonnas tunneb ta end alati nagu kala vees.

nagu (kui) külma vett kaela valama; nagu (kui) külma vett kaela viskama
kedagi ebameeldivalt üllatama, jahmatama panema
♦ Hoolimatute sõnadega valati tüdrukule nagu külma vett kaela.
♦ Masendav teade mõjus, nagu oleks külma vett kaela valatud.

nagu (kui) mesi
lipitsevalt lahke
♦ cit Nagu sula kärjemesi teineteisega, üks „lilleke“ ja „õieke“... teineteise järel suus – ja mina põigiti hammaste vahel! L. Koidula
♦ cit Mina ei kannata silmaotsaski inimesi, kes suu sisse on nagu mesi, selja taga nagu susi. O. Tooming

nagu (kui) mesi kärbseid ligi meelitama; nagu (kui) mesi kärbseid ligi tõmbama
köitma, paeluma
♦ Ilus naine tõmbab mehi ligi nagu mesi kärbseid.
♦ Suured rahad tõmbavad ligi igasuguseid õnneotsijaid nagu mesi kärbseid.

nagu (kui) osi {sirge, sihvakas, sale, nõtke}
sale ja painduv
♦ Tüdrukust on saanud neiu nagu osi.

{nagu, kui, otsekui} kae langeb silmilt (silmadelt, silmade eest); {nagu, kui, otsekui} kate langeb silmilt (silmadelt, silmade eest); {nagu, kui, otsekui} soomused langevad silmilt (silmadelt, silmade eest)
keegi hakkab olukorrast õigesti aru saama, asjade tõelist seisu taipama
♦ cit Aga kui asusime Vargamäele elama, siis langesid nagu soomused silmilt. A.H. Tammsaare
♦ cit See kahtlus aiva kõvenes aja jooksul ja nüüd peale poja surma, langes mu silmilt otsekui kate. O. Luts
♦ cit Su silmilt langes äkitselt kae ja sa nägid, et olid kobanud pimeduses nädalaid ja kuid. J. Mändmets

nagu (kui) peksa saanud koer; nagu (kui) peksa saanud peni
süüdlaslik, alandlik, allaheitlik

nagu (kui) pootsmani suvivili {ei võsu, ei lõsu}
täiesti ebaõnnestunud, nurjunud
♦ Asi on untsus nagu pootsmani suvivili.

nagu (kui) puder ja kapsad {segi, segamini}
1. lohakil, laiali
♦ Toas olid asjad segamini nagu puder ja kapsad.
2. sassis, selguseta
♦ Mul on peas kõik segi nagu puder ja kapsad.

nagu (kui) tilk {vett} kuumale kerisele; nagu (kui) tilk {vett} kuumale kivile
suurt vajadust arvestades, väga vähe, ebapiisavalt
♦ Kasin palk oli suurele perele nagu tilk kuumale kerisele.
♦ Saadud laenusumma oli ehituse jaoks nagu tilk kuumale kivile.
♦ cit... näete, kui palju mehi laua ääres, üks tegu leiba teise järel läheb nagu kerisele. A. H. Tammsaare

nagu (kui) tuli ja vesi {olema}
täielikud vastandid {olema}, väga erinevad {olema}
♦ Nad ei saanud omavahel põrmugi läbi – nagu tuli ja vesi.
♦ Õed olid maitseküsimustes teineteisega nagu tuli ja vesi.

nagu (kui) ussi aia all vihkama
kirglikult vihkama
♦ Kubjast vihati kui ussi aia all.
♦ cit Vanaeit sallib Tiinat niisama vähe nagu ussi aia all. M. Mõtslane

nagu (kui) vana viieline {kohal olema}; nagu (kui) vene viieline {kohal olema}
kindlalt {kohal olema}, kindlasti {kohale tulema}
♦ cit Küll me pühapäeval oleme Tootsi-isandaga Rajal nagu vanad viielised... O. Luts
♦ cit Homme peame olema Avissaarel nagu vene viielised. A. Liives
♦ cit Täna hommikul järsku – kohal nagu vana viieline. A. Jakobson
♦ cit Siin ta on – nagu vana viieline. A. Kurfeldt (tlk)

nagu (kui) vari [kellegi] kannul käima {kellelegi järgnema, ...}
kellelegi igale poole järgnema, kogu aeg järel käima
♦ cit Paolu järgnes oma noorele isandale nagu vari. J. Rannap
♦ Laps ei jäänud emast sammugi maha, käis igal pool kannul kui vari.

nagu (kui) Vene valitsus {peale käima, peale ajama, ...}
visalt lunima, nõudma, peale ajama
♦ Mis sa käid peale nagu vene valitsus.
♦ Ütlesin, et ma ei tule ja nii jääbki.

nagu (kui) vesi selge olema {peas olema, ...}
{hästi} meelde jäänud olema
♦ cit Vaga Jenoveva ja vürst Apollooniuse lood olid tal otsast otsani kui vesi peas. A.H. Tammsaare
♦ Reegel peab peas olema nagu vesi, siis on temast abi.

nagu (kui) vett
soravalt, ladusalt
♦ Räägib mitut võõrkeelt kui vett.

{nii} et [kes] ei tea, kui vana ta on
väga tugevasti
♦ Võttis mu nii läbi, et ma ei tea, kui vana ma olen.
♦ Saab mu käest nii, et ei tea kui vana ta on.

[kellelgi] on külm veri
keegi säilitab keerukas või ohtlikus olukorras kaine otsustusvõime, hea enesevalitsuse
♦ Tänu Oskari külmale verele pääseti lahtimurdunud jääpangalt eluga.

[kellelgi] on nagu (kui) suu vett täis
keegi vaikib, ei räägi, ei lausu sõnagi
♦ Mis nõu sa sellisega pead, kes istub ja vaikib nagu oleks suu vett täis.

[kellelgi] on surm silme ees; [kellelgi] seisab surm silme ees

♦ Kui surm on silme ees, küll siis paluma hakkab.
→ on surm suu juures

[kellelgi] on vesi suus
keegi vaikib, ei räägi, ei lausu sõnagi
♦ cit Juhan ei hoidunud teistest kõrvale ega olnud tal vett suus. M. Metsanurk
→ on nagu (kui) suu vett täis

pagan teab mida {mis, kes, kus, ...}
keegi ei tea, pole teada
♦ See on juba pagan teab mis!
♦ Pagan teda teab, mis tal mõttes oli.
♦ Pagan teab, kes nad on.
♦ Kes pagan seal vahet teha oskab.

pergel teab mida {keda, mis, kes, kus, kui, ...} kõnek
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Pergel teab, kes neist kaebamas käis.
♦ Pergel teab, kuidas see juhtus.

põrgu teab mida {keda, mis, kes, kus, kui, ...}
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Põrgu seda teab, mis sellest üldse saab.

rohkem kui rubla eest
rohkesti, palju
♦ cit Vahel jääb ta mõne mu saatega rahule ka, kuid kriitikat kuuleb tema suust siiski rohkem kui rubla eest. E. Veiksaar

selge nagu (kui) vesi
1. hästi omandatud, täiesti selge, peas, käes, ära õpitud
♦ Elektriasjandus on tal selge kui vesi.
♦ Mitu keelt on mehel selged nagu vesi.
2. täiesti ilmne, päevselge
♦ Meest taheti ninapidi vedada, see oli nüüd selge kui vesi.

silmad nagu (kui) vaese mehe võikarbid
suured silmad
♦ Laps oli kõhna näoga, silmad olid kui vaese mehe võikarbid.

surm ka ei võta sealt, kust midagi võtta ei ole
millegi täielikku puudumist kommenteeriv väljend
♦ Mul ei ole sulle raha anda, saa aru, kus pole, sealt ei võta surm ka, nagu vanarahvas ütleb.
♦ cit Mida pole, seda ei võta surm ega kommunistid. O. Tooming

surm siin või Siberis
täiesti ükskõik mis juhtub
♦ Lähme teeme selle tembu ära!
♦ Kah asi, surm siin või Siberis!

suud vett jooksma ajama; suud vett jooksma panema; suud vett jooksma võtma
1. väga isuäratav, maitsmisele ahvatlev olema
♦ cit Õuele lähenedes tungis ninna meeldivat praeliha lõhna, pannes Villikul suu vett jooksma. M. Aitsam
♦ cit Apelsinid, ananassid, aprikoosid, arbuusid – lihtsalt suu võtab vett jooksma. R. Tiitus
2. himu tekitama, ahvatlema
♦ Nii ilus tüdruk, võtab poistel suu vett jooksma.

suud vett täis võtma
visalt vaikima, mitte ainsatki sõna lausuma
♦ Kui riid kippus majja tulema, oli tal hea rohi olemas: võttis suu vett täis.
♦ cit Benita võttis suu vett täis, ta ei tahtnud tüli suuremaks paisutada. A. Beekman
♦ Ta on aina vait, nagu oleks suu vett täis.

suu ees
asjaosalise juuresolekul, tema nähes, kuuldeulatuses
♦ Suu ees oled kõigile hea, seljataga aga ihud hammast.
♦ cit Teda oli küllalt naerdud, küll suu ees, küll seljataga. M. Metsanurk

[kellegi] suu ei ole (pole) sarvest
keegi tahab ka midagi maitsta, keegi tunneb ka millestki maitsvast rõõmu
♦ cit Ka sõjaväekomisjoni laua taga istuvate meeste suud pole sarvest. M. Traat
♦ cit Peab see vaese inimese suu siis sarvest olema, et ta värsket kala maitsta ei taha. A. Hint
♦ Pole temagi suu sarvest ega mokk mullast.
→ suu ei ole (pole) seinapragu

[kellegi] suu ei ole (pole) seinapragu
keegi tahab ka midagi maitsta, keegi tunneb ka millestki maitsvast rõõmu
♦ cit Nojah, vana võtab ise ja teab ka, et teiste suud pole seinapraod! A. Mälk
♦ cit „Toome naise sisse, las naine joob ka, ega temagi suu seinapragu ole... " A.H. Tammsaare

suu ei seisa kinni; suuvärk ei seisa kinni
keegi lobiseb pidevalt, keegi ei suuda end vaikima sundida
♦ Teiste suuvärgid kuuldust muidugi kinni ei seisnud.
♦ Selles asjas tema suuvärk küll kinni ei seisa.

suu hakkab vett jooksma; suu hakkab vett tilkuma
keegi himustab midagi isuäratavat maitsta, süüa; keegi hakkab kedagi või midagi himustama, ihkama, endale tahtma
♦ Köögist tulid nii head lõhnad, et suu hakkas vett jooksma.
♦ Suu hakkab vett jooksma, kui näed, et teised söövad.
→ suu läheb vesiseks

suu jookseb vett; suu tilgub vett
kellelgi on suur isu midagi isuäratavat maitsta, süüa; keegi himustab, ihkab, tahab endale kedagi või midagi
♦ cit Mu suu jookseb vett su konservide järele. K. Raja
♦ Selle kena suvila järele jooksis mõnegi mehe suu vett.
→ suu on vesine

suu on vesine
1. kellelgi on suur isu midagi isuäratavat maitsta, süüa
♦ Suu on vesine banaanide järele.
2. keegi himustab, ihkab, tahab endale kedagi või midagi
♦ Mees vaatas autot sellise pilguga, et teine küsis: „Kas suu on vesine või?“

suur asi olema
tõhus abi, suur kergendus vms olema
♦ Traktor või kombain talus on suur asi.
♦ See reis oli mulle suur asi.
♦ Istub kogu aeg toas, talle on raamatud suureks asjaks.
♦ See on suur asi, kui mõnest lapsest juba abi on.

suu venib kõrvuni; suu veab kõrvuni; suu on kõrvuni
keegi naerab lahtise suuga laia naeru
♦ cit Kui sind esimest korda elus töö pärast kiidetakse ja kõvaks poisiks nimetatakse, veab suu vägisi kõrvuni. R. Kaugver
♦ Poisid naersid, nii et suu kõrvuni.
♦ cit Totu kuulis ennast vapraks nimetatavat ja tema suu venis iseenesest peaaegu kõrvuni. I. Maran (tlk)

taevas teab mida {mis, kes, kus, ...}
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Tühisel vahejuhtumil võivad vahel taevas teab missugused tagajärjed olla.
♦ cit Mis oli neid mõlemat teineteisele lähendanud? Taevas teab. E. Vilde

tont teab mida {mis, keda, kes, kus, ...}
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Ega see tont teab mis hull olegi.
♦ Koguvad tont teab mis prahti.
♦ Tont teda teab, mida ta võib ette võtta.
♦ Tont teab, mida teha.
♦ Tont teab, mis teda vaevab.
♦ Vihastas tont teab miks.
♦ Tont teab, kus ta kolab.

tuul vilistab vesti vahelt läbi [kellelgi]
keegi on puruvaene, rahata
♦ cit... vaene ja vilets inimene tahaks ka vahel paruni mõõtu välja anda. Aga kuidas sa ikka oled ja annad, kui tuul vesti vahelt läbi vilistab. H. Sergo

tõsi kui tõrre {põhjas} vesi; tõsi kui tõrres vesi
täiesti tõsi, õige
♦ Kas see on ikka tõsi? – Tõsi kui tõrre vesi!

tühi teab {mida, kes, kus, mis, ...}
keegi ei tea, pole teada
♦ Ega ta tühi teab mis pikk olegi.
♦ Tühi teab, kus ta kolab.
♦ Tühi teab, mida ta tahtis.

vintske nagu (kui) eesti jonn
vaga vintske
♦ cit Lihatükk on vintske nagu Eesti jonn. O.Luts

värske veri; uus veri
1. uued töötajad, täiendus
♦ Majandisse, teadusesse on hädasti värsket verd vaja.
2. uued suunad, värskendavad ideed
♦ Noored rahvaluule harrastajad tõid kirjandusse palju uut verd.